Muusikateraapiast enesearengus

“…istun mäe jalamil ja ei tea, mida teha… päike paistab ja tundub, et kõik on hästi, aga mingi ärevus on nagu sees… mis see on?… tahaksin sinna üles minna, aga miski ei lase mul tõusta, et minema hakata /…/ …aga ma vist ikka lähen… ei! MA EI SAA enam oodata, ma hakkan minema, ma lihtsalt pean minema /…/ nii raske on ronida, mägi oli enne nagu lauge ja rohuga kaetud, nüüd on äkki selline sile kaljusein… kuidas ma lähen edasi? … MA EI SAA JU! /…/ …kas see on võimalik – mingi köis ripub sealt alla, MA SAAN edasi minna!… miks ma seda küll teen, see on nii raske… /…/ … jõudsin! täitsa tippu! MA SAIN siia! kuidas ometi…”
(Väljavõte A. Pehki teraapiajuhtumi kirjeldusest)

See on muusika. Või täpsemalt öeldes – need on kujutlusprotsessid, liikumised psüühikas, mille võib käivitada muusika ja mis aitavad inimesel uurida oma sisemaailma, mõista paremini eneses toimuvat ning seeläbi leida võti oma sisemiste ressursside juurde ja saada leevendust muredele ja probleemidele.

Nagu tervisedenduses laiemalt, nii ka muusikateraapias kogub hoogu ennetav lähenemine – pakkuda inimesele abi enne, kui masendus või depressioon on ta murdnud, enne, kui ta on psüühiliselt haigestunud. Ühelt poolt võib selles valdkonnas rakendatavat muusikateraapiat vaadelda kui isiksuse arendamise võimalust – vahendit eneseteadvuse tõstmiseks, enda sisemiste protsesside paremaks mõistmiseks ning seeläbi nende soovitud suunas juhtimiseks, nendega paremaks toimetulekuks, uute sisemiste ressursside avastamiseks ning nende rakendamiseks. Inimesed, kes pöörduvad muusikaterapeudi poole, on enamasti kõrgelt motiveeritud ning soovivad muuta või laiendada oma tegevuspotentsiaale, leida uusi vaatenurki oma suhetele ning toimimisviisidele igapäevaelus. Teisalt saab muusikateraapia olla toeks kriisiseisundite lahendamisel, stressi juhtimisel ja leevendamisel, leinaga toimetulekul, läbipõlemise ennetamisel jms.

Märksõna „stress“ on tänapäeva inimesele kahjuks tavasaatjaks. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida stressiga toime tulema, seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki stressile, vabastama negatiivse stressi läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat saaks taaskasutada konstruktiivsetes tegevustes.

Muusikateraapia erineb teistest stressiga toimetuleku meetoditest, sest muusika jõuab otse emotsioonide juurde, võimaldades jätta verbaalse kõrvale. Muusika abil on võimalik kogeda tugevaid emotsioone (näiteks viha või hirmu), neid läbi töötada ning seetõttu aastate jooksul välja kujunenud stampuskumusi kiiresti ja suhteliselt lihtsalt muuta näiteks visualiseerimise või improvisatsiooni kaudu. Muusikalised sessioonid moodustavad turvalise keskkonna, mis annab võimaluse vaadata iseendasse, oma elule, teha muudatusi või aktsepteerida oma olukorda. Inimesel on võimalus oma elu ümber planeerida, vaadelda ja analüüsida oma reaktsioone ning teha neis muudatusi, kui see vajalik on.

Stressimustrid on alateadlikud. Sageli moodustavad nad „blokke“ aru saamaks, kuidas inimene tegelikult funktsioneerib. Need tõrked saab vabastada läbi muusika ja muusikalistes protsessides esile tulnud isikliku materjali analüüsi.

Juhtumikirjeldus

Naine oma varastes kolmekümnendates oli elus jõudnud ummikseisu. Ta oli 3 lapse ema, abiellunud varakult ning seda mitte armastusest, vaid tulevase lapse ootuses. Kliendi abikaasa käsitles teda kui objekti, kes teeb süüa, peseb pesu, hoolitseb laste eest ning on väga hea minia oma ämmale-äiale (kelle katuse all perekond elas), täites viivitamatult ning laitmatult ka nende soovid. Pärast 12 aastat kestnud abielu, milles naine surus alla oma soovid ja vajadused teiste pereliikmete heaolu nimel, tundis ta, et vajab oma ellu muudatust, kuid millist, ta ei teadnud.

Muusikateraapiaga alustades seati esmalt eesmärgiks olemasoleva situatsiooni adekvaatne hindamine ja käsitlemine, pidades samal ajal silmas kliendi varasemaid kogemusi ning nendest tulenevate uskumuste ja õpitud käitumismustrite võimalikku ülekandmist hetkeolukorda.

Ühe suurema murrangu teraapiaprotsessis vallandasid improvisatsioonid, mille kaudu klient kirjeldas oma praegust ning ideaalmina. Praeguse mina helide kandjaks valis naine suure raamtrummi, millel mängis ülima ettevaatlikkusega, seda vaevalt puudutades, tuues kuuldavale üksikuid kartlikke helisid, mis ei moodustanud tervikut, ise seejuures sihitut pilku tühjale seinale suunates. Ideaalmina väljendas klient seejärel kellamängul, kasutades võrdselt intensiivselt kaht viltotsaga nuia, mis tõid esile säravaid, sillerdavaid, rütmiliselt struktureeritud, kuid meloodiliselt üsna hüplikke heliridu. Jõudmata lõpetada viimast improvisatsiooni, vallandus kliendis närviline naeruhoog, mis üsna pea muutus hüsteeriliseks nutuks. Olles end veidi kogunud, ütles naine vaid: „Nüüd ma tean“.

Sellest hetkest alates muutus töö selle kliendiga eesmärgipärasemaks ning edenemist oli märgata igal seansil. Naine suutis ennast järjest enam kodus maksma panna, millega teenis kasvavat respekti nii abikaasalt kui selle vanematelt, lisaks muutus ta enesekindlamaks ning järjepidevamaks oma igapäevatöös. Teraapia algusfaasis väljendatud soov end mehest lahutada ning kodust kaugel uut elu alustada, võib-olla isegi lapsed maha jätta, taandus peagi. (Juhtum A. Pehki praktikast.)

Teoreetilise baasina rakendatakse selles valdkonnas peamiselt psühhodünaamilist lähenemist. Enamkasutatavate meetoditena võib nimetada Analüütilist Muusikateraapiat ning meetodit Juhitud kujutlused ja muusika. Lisaks eelnimetatutele leiavad kasutust ka humanistlikele-eksitentsialistlikele põhimõtetele toetuvad muusikateraapia meetodid.

Muusikateraapiale tervikuna on omane ressurssidele orienteeritus, mis võiks perspektiivis olla ühendavaks sillaks muusikateraapia erinevate koolkondade vahel. Ühe olulise aspektina teraapias rakendatakse kliendi sisemistele ressurssidele orienteeritust näiteks ka Analüütilises Muusikateraapias, BMGIM-teraapias ja Nordoff-Robbinsi meetodis. Muusikaline interaktsioon muusikateraapias pakub võimalusi mitte üksnes probleemide, traumade või ebameeldivate emotsioonide käsitlemiseks, vaid ka sisemiste tugevuste avastamiseks, rõõmu ning meeldivate elamuste kogemiseks.